Eelmisel sügisel otsis tuttav endale hea hinnaga peegelkaamerat. Sealt hakkas mul mõte tööle, et peaks enda oma pakkuma, sest alguseks oleks see paras. Möeldud-tehtud ja Canon EOS 400D saigi endale uue ja hoolitseva omaniku.

Mõned päevad lugesin foorumeid ja vaatasin poodides hindasid ja otsustasingi ära. Ma ei ostnud kõrgema klassi fotoaparaati, vaid sama seeria uuema isendi – Canon EOS 500D.

Välimus:

Taga küljelt hakkab silma suuremaks paisunud ekraan, mis on asendunud 2.5´pealt 3´peale. Lisaks on paigutatud nupud ringi. Eest vaadates on erinevused minimaalsed. Kere näeb kuidagi kompaktsem välja.

Kätte võttes on tunda, et kattematerjal on muutunud odavamaks kui eelmisel oli. Lisaks riivab kõrva plastiku inetu nagin nagu kohe kohe mureneb tükkideks.

Kasutusmugavus:

Tahaks küsida, et kes see loll otsustas vasakust äärest nupud kaotada? Nüüd on alatasa ekraani äär sörmejälgi täis. Tegelikult olen suutnud poole aastaga ära harjuda ja hoian veidike teistmoodi kere käes, aga ikkagi

Menüü tasandil pole väga midagi muutunud ja see mulle meeldib, et loogilisus on ka selles mudelis säilinud.

Juurde on tekkinud vöimalus teha nö isikupärane kiiremenüü, mida on väga mönus kasutada.Toote arendus pole surnud. Elagu toote uuendus!

Pildistamine:

Teeb pilti samamoodi nagu eelmine peegelkaamera ja volaa pildid on veelgi paremad. Samas selle kvaliteeditõusus on võibolla süüdi see, et kolm aastat on juba ennem harjutatud?

Tegelikult on näha, et iso kvaliteet on tõusnud. Kui ennem naljalt üle 800 iso kasutama ei kippunud, siis nüüd võib vabalt ka 1600 kasutada. Suurenenud on sarivõtete arv, mis motorspordis või üldse liikuvas fotograafias on oluline näitaja. Sensor on suurenenud viie lisa megapikseli võrra. Kahjuks ma ei oska nendest eriti lugu pidada, sest kolme aasta jooksul olen vaid ühe suure foto (A1) lasknud trükkida ja selle kvaliteedil polnud küll midagi viga.

Enne ülevaate lõppu mainin ära ka kõige olulisemad uuendused. Nimelt compact flash mälukaart on asendatud secure digitaliga ja lisandunud on video filmimise võimalus.

No filmimise võimalusest saan veel aru, et digitaalne peegelkaamera hakkab vaikselt videokaamera rakendust üle võtma, aga miks on vaja toimiv mälukaardi lahendus asendada odavamaga?

Saan aru, et selle sammuga libistatakse 500D lähemale kompaktse fotoaparaadi kasutajale, kuid vanade pildistajate jaoks on see ebaaus.

Rohkem ei oskagi välja tuua, mis eristaks eelmist kaamerat uuest või muudaks paremaks. Kasutamise eesmärk on jäänud samaks ehk teha pilti.

Lõpetuseks ütleks kokkuvõtlikult seda, et kellel on täna kasutuses Canon EOS 400D või vanem mudel võib vabalt 500D suunas vaadata, sest uus on parem kui vana. Samas kes tahab compact flash mälukaardile truuks jääda või veel vingemad aparaati, peab juba Canon EOS 50D suunas vaatama.

Mainimata ei saa ka jätta, et paranenud on aku kasutamine. Nüüd saab teha märksa rohkem pilte võrreldes eelmise aku lahendusega.

Üldomadused:

Efektiivsed pikselid: 15,1 miljonit
Tundlikkus: Auto, manuaalne (ISO 100, 200, 400, 800, 1600, 3200, laiendatav kuni 6400-128000)
Failiformaadid: JPEG, RAW
Salvestusmeedium: SD/SDHC mälukaart
Ühilduvad objektiivid: kõik EF ja EF-S bajonetiga objektiivid
Säriajad: 1/4000 – 30 sek, aegvõte
Vooluallikas: 1050mAh
Mõõtmed: 129 × 98 × 62 mm
Kaal: 520 g (patareide ja mälukaardiga).

Kvaliteedinäidised:

Canon EOS 500D + Sigma AF 70-200mm F2.8 II EX DG MACRO HSM (1/320 sek · F6.3 · 126mm · ISO 400)

Tükike täissuurusest pildist.

Canon EOS 500D + Sigma AF 70-200mm F2.8 II EX DG MACRO HSM (1/395 sek · F2.8 · 200mm · ISO 1600)

Tükike täissuurusest pildist.

Canon EOS 500D + Canon EF 24-85mm F3.5-4.5 USM (1/200 sek · F4 · 44mm · ISO 400)

Tükike täissuurusest pildist.

Objektiiv sai ostetud tuttavale, kes soovis saada võimalikult soodsalt toru, millega igapäevaselt pilti teha.

Canon EF 28-90 F4-5.6 II objektiiv täies hiilguses

Oma olemuselt ei erine see Canon EOS 400D‘ga komplektis olnud kit objektiivist mitte palju. Ainuke erinevus on korpuse värv ja kaugusvahemik.

Prooviklõpsud tegin toas, kus õhtusel ajal pole kunagi valgust üle. Üldiselt sai objektide fokuseerimisega hakkama, kuid leidus ka neid momente, kus ta tahtis veel kaugemale teravustada. Portreede tegemiseks sobib ilusti, kuid linna vaadete pildistamiseks jääb ta kitsaks nagu ka Canon EF 24-85mm F3.5-4.5 USM. Õnneks on olemas programmid, mille abil saab liita pilte ilusti panoraamiks.

Mis puutub objektiivi kaalu, siis see on täpselt nii kerge, et reisile on hea kaasa võtta, kuid pikemalt kasutamiseks võiks olla mõni toekam toru lisaks. See muidugi on harjumise asi, kuid mina ise eelistaks raskemaid isendeid.

Kokkuvõtlikult võiks öelda, et alguseks see sobib küll, kuid pikemas perspektiivis soovite kindlasti seda vahetada mõne parema objektiivi vastu, millel on plastmass asendatud päris klaasiga ja pilt tuleb ka terava joonega.

ISO 400, 1/60, F4.6, 28mm

ISO 400, 1/40, F5.6, 90mm

Põhilised omadused:

Läätsede paigutus: 10 elementi 8s grupis
Lähim teravustamine: 0,38 m
Filtri läbimõõt: 58 mm
Mõõdud: 71 x 67 mm
Kaal: 190 g
Hind: 250.- (järelturg)

Septembri alguses sai soetatud kasutatud teleobjektiiv. Eesmärgiks oli löpuks saada pikkust juurde Canon EF 24-85mm F3.5-4.5 USM objektiivile.

Canon EF 80-200 4.5-5.6 II vs Canon EF 24-85mm F3.5-4.5 USM

Mismöttes pikkust juurde? Eks ikka selles möttes, et kuna 85mm jääb teatud oludes lühikeseks (nt. rallid), siis oleks pikem toru abiks ja annaks vöimaluse mugavamalt kaugemal asetsevaid objekte jäädvustada pildil suuremalt kui nad tegelikult paiknevad.

Alguseks oskan öelda seda, et kui vörrelda mu eelmist tutikana soetatud objektiivi, siis see on mürarikkam. Lärmi teeb fokuseerimise mootor. Ehk siis kusagil metsavahel vaikuses vöib sellega nii mönegi linnu vöi looma minema ehmatada. Lisaks loen ma hädaks ka seda, et fokuseerimine viskab kohati villast ehk tervustamise asemel liigutatakse küll klaase, kuid pilti teravaks ei suudeta ajada. Seda viga täheldasin ka Canon EF 24-85mm F3.5-4.5 USM puhul. Õnneks esineb seda probleemi harva, et see ei sega.

250 grammi toru kohta on ideaalne reisikaaslane, kuid igapäevaselt kusagil sellega ringi mütates jääb kaalu väheks. Konkreetselt on tunne nagu polekski peegelkaamera kere küljes ühtegi objektiivi. Samas pilti teeb ta talutavalt toru alguses 80mm kui ka löpus 200mm juures.

Teravusega on nagu on. Pildid pole udused samas ega ka midagi eriti silmatorkavalt teravad. Võrreldes minu lühema objektiiviga on pildi kvaliteet nõrgem.

Konkreetse mudeli kohta oskaks öelda seda, et mida maksad, seda saad ka tulemuseks. Pilti ta teeb, liikuvaid objekte püüab ja alguseks sobib. Süües kasvab isu ja tõenäoliselt möne kuuga võib tekkida soov edasi liikuda parema objektiivi poole, mis oleks teravam, kiirem ja mille valmistamisel oleks kasutatud rohkem metalli ja klaasi plastmassi asemel. Samas, alati on vöimalus, et just Teile sellest on küll.

Näidispildid:

ISO 400, 1/100, F20, 200mm

ISO1600, 1/5, F4.5, 82mm

Põhilised omadused:

Läätsede paigutus: 10 elementi 7s grupis
Lähim teravustamine: 1,5 m
Filtri läbimõõt: 52 mm
Kaal: 250 g
Hind: 960 krooni (soetatud järelturult)

Natuke aega enne kevadet sai suhtkoht kindlalt otsustatud, et Canoni Kit objektiiv tuleb asendada valgema ja teravama toruga.

Canon EF 24-85mm F3.5-4.5 USM vs Canon EF-S 18-55 F3.5-5.6 II

Ega see valik eriti kerge polnudki, vaatasin alguses alla viie tuhandeliste seast, et ehk leiab möne valge ja terava objektiivi. Kahjuks midagi sellist ei leidnudki, mille kokkuvötte lugemise järel oleks vöinud kindlalt väita, et see sobib.

Löpuks sai valik tehtud kahe obektiivi vahel, kas Sigma AF 17-70mm F2.8-4.5 DC MACRO vöi Canon EF 24-85mm F3.5-4.5 USM. Hinnavahe kahel isendi vahel oli 350 krooni, ehk siis suhtkoht mitte midagi. Valik langes viimase peale.

Canoni objektiiv on hea terav. Teravustamine käib kiirelt, mis on just mönus liikuvate objektide pildistamisel. Küll olen näinud paar korda sellist olukorda, et toru on suutnud ‘hulluks minna’ ehk siis fookuses oleva pildi keerata fookusest välja. Seda viga kit objektiiviga ei esinenud. Kusjuures teistes ülevaadetes seda ka ei täheldanud, et seal oleks kurdetud selle probleemi üle.

Maastike pildistamiseks 24mm kitsas, samas portreede tegemiseks täiesti sobib. Pole küll nii valge kui Canon EF 50mm F1.8 II, kuid fookusvahemik on piisavalt pikk, et on ruumi mängida. Kaugemate objektide pildistamiseks jääb 85mm muidugi lühikeseks. Eriti on sellest aru saada rallidel, kus alati ei saa nina vastu rallikat pista, et saaks suures plaanis auto. Lisaks on positiivne ka see, et uus toru on valgem kit’st, mis on plussiks hämaramates tingimustes.

Kiitmist väärib ka objektiivi vaikne mootor ja ka kaal. Tänu viimasele sobib see ka ideaalselt reisi toruks. Ei vöta palju ruumi kotis ega kaalu meeletult. Piltide värvid on kenad, ei hakka silma, et objektiiv moonutaks toone. Päikesepaistelise ilmaga pildistades soovitan kindlalt kasutada päikesevarjukit, kuna see aitab üsna palju vastu päikest pildistades.

Kokkuvötteks vöiks öelda, et kui pole palju raha vöimalik korraga objektiivi peale kulutada, vöiks seda ostmiseks oma Canoni peegelkaamerale möelda.’

Näidispildid:

ISO 400, 1/1000, F8, 85mm

ISO 800, 1/60, F10, 85mm

ISO 125, 1/30, F5.6, 24mm

Põhilised omadused:

Läätsede paigutus: 15 elementi 12s grupis
Lähim teravustamine: 0,5 m
Filtri läbimõõt: 67 mm
Mõõdud: 73 x 69,5 mm
Kaal: 380 g
Hind: 6250.-

Eelmine aasta sai Canon 400D kit obejektiiviga komplekt ostetud. Tänaseks on viimane isend minu silmis end ammendanud vöimaluste poolest ja seetöttu loodan, et äkki leidub inimene, kellel oleks huvi see soetada soodsa hinna eest.

Lisaks kit objektiivile (Canon EF-S 18-55 F3.5-5.6 II), annan kaasa Sigma UV filtri. Hinda sooviks nende kahe asja eest 750 450 krooni.

Canon EF-S 18-55 F3.5-5.6 II kit objektiiv 58mm Sigma UV filtriga

Kuna paljud Canoni fotoka omanikud teavad omast käestki, et kit objektiiv pole just teab mis kvaliteettoode, siis sai ka ise muretsetud eelmine aasta 50mm fix objektiivi.

Canon EF 50mm F1.8 II

Objektiiv ise on ülimalt kerge – köigest 130g raske. Muidugi on 50mm fix plussiks ka tema möötmed. Seega selle kaasavötmine ei tohiks kellegile üle jöu käia ja ka tema müügihind on soodne. Fotoluks küsib selle eest vaid 1790 krooni. Seega soovitan seda soetada, kes tahab proovida ühte korralikku valget objektiivi ka, kuid ei soovi selle eest palju maksta.

Räägiks möne sönaga selle kasutamisest ka. Pilte teeb ta korralikke teravaid ja ka hämaramas keskkonnas pole probleeme, et hakkaks erinevalt kit objektiivist kiirelt uduseid tegema automaatsetes seadetes. Manuaalsetes seadetes saab muidugi veelgi paremini sättida pilti teravaks ja valgeks. Pole ka probleemi, kui välku ei tohi kasutada, natukene seadistamist ja EF 50mm F1.8 II objektiiv suudab saada köik valgelt pildile.

Erinevalt zoomobjektiividest, nöuab see rohkem kasutaja enda liikumist. See ehk ongi fiksobjektiivide üks miinus, sest objekti ei saa zoomida lähemale kaugemale, vaid fotograaf peab ise liikuma pildistatavast lähemale vöi kaugemale, et mahuks ära tervenisti pildile.

Rallidel pole selle objektiiviga käinud, kuid lumelaudureid ja portreefotosid sobib sellega ideaalselt pildistada. Samamoodi sobib see ka siseruumides toimuvate ürituste jäädvustamiseks.

Kokkuvötteks vöiks öelda, et kui zoom pole oluline, siis soovitaks soetada just see objektiiv alguses kit toru asemele. Piisavalt valge, kompaktne ja ka hind on soodne.

ISO 400, 1/60, F4, 50mm

ISO 400, 1/1250, F9, 50mm

Põhilised omadused:

Läätsede paigutus: 6 elementi 5 grupis
Lähim teravustamine: 42cm
Filtri läbimõõt: 52mm
Mõõdud: 68.2 x 41mm
Kaal: 130g
Hind: 1790 krooni

Infoks siis niipalju, et köik uue Canoni peegelkaamera (EOS 400D/350D/30D/5D) soetajad, kes registreerivad end vahemikus 15 märts kuni 31 detsember 2006 CANON iMAGE GATEWAY kodulehel, ning raporteerivad fotoka karbil oleva personaalse vöidukoodi, saavad kas 256mb vöi 512mb mahulise CompactFlashi mälukaardi täiesti tasuta.

Ega selle registreerimise juures midagi rasket polegi, aga sellel asjal on üks aga – nimelt Eesti ei kuulu nende riikide hulka, kuhu saadetakse Canoni tasuta mälukaarte. Õnneks on see eest Soome nimekirjas. Kui kellegil on tuttav seal, saab tellida väikese vöidu sinna ja sealt edasi seda Eestisse saata pole mingi probleem enam.

29 november registreerisin, 1 detsember saadeti info, et mälukaart läheb teele ja selle nädala alguseks oli see Soomes. Mõni päev edasi ja täna tuligi kiri tuttavalt põhjanaabrite juurest, kus oli ilusti sees mu tasuta CompactFlash mälukaart. Soovitan soojalt võtta osa üritusest, kellel vöimalik, sest kingitud hobuse suhu ju ei vaadata.

Las ma arvan – pealkiri, mis ma just oma seekordsele blogi sissekandele panin, jättis paljud külmaks, üksikutel tekkis huvi sisu vastu ja mönda tabas äratundmisrööm.

Mõned päevad tagasi ma kirjutasin ülevaate Canon EOS 400D’st. Seekord ma püüan teha kergel ülevaate fotokaga kaasa tulnud objektiivist. Ma ei püüagi teha mingit proffessionaalset ülevaadet, mille alusel inimesed peaksid tormama seda konkreetset objektiivi soetama koos fotokaga vöi siis just ostma fotoka kere ja möne teise objektiivi. Ma proovin vaid anda infot, mida mina sellest asjast arvan.

Canon EF-S 18-55 F3.5-5.6 II kit objektiiv täies hiilguses

Ostes poest Canon EOS 400D KIT komplekti, saab kaasa Canon EF-S 18-55 F3.5-5.6 II objektiivi. Ma julgen väita, et olles ennem pildistanud digiseepidega, jätab see objektiiv endast väga hea mulje. Ta suudab kiirelt teravustada ja tulemuseks on teravad pildid ning ka kaalult kerge. Muidugi mu arvamus muutuks, kui annaks mulle kasutamiseks möne korralikuma objektiivi, mis suudab veelgi parema kvaliteediga pilte teha olenemata keskkonna tingimusest (mötlen siiski kuivasid ilmaolusid, mitte allvee pildistamist). Hetkel veel pole seda vöimalust keegi pakkunud ja seepärast puudub ka vördlusmoment.

Mõne sönaga kasutamisest reaalses elus:

Kuna mulle meeldib rallidel käia, siis esimeseks prooviks saigi sellele objektiivile ja 400D fotokale Viljandi ralli. Üritus toimus ilusal ajal, mil päike valgustas päeva kaua ja ka oli seda, mida mulle meeldib pildistada – ralliautod oma loomulikus keskkonnas. Pildid tulid teravad, kuna jätkus looduslikku valgust ja ka pildid tulid teravana. Ainuke miinus rallidel käimise seisukohast on see, et tema zoomi ulatus on nadi. Viimane tegur hakkab silma oludes, kus ei saa olla kas tolmu vöi mönel muu pöhjusel rajale väga lähedal.

Niisama looduse, loomade vöi inimese pildistamiseks see objektiiv igapäevaselt sobib täiesti. Eriti juhul, kui ei ole kvaliteedi nöuded ülimaks seatud, vaid eesmärk on vabal ajal teha korralikke pilte, mida soov ka teistele näidata. Suure tõenäosusega on ka see objektiiv paljude jaoks ainukeseks, mille nad oma fotokale ostavad, kuna lihtsalt pole rohkemat vajagi.

Näidispildid:

ISO 400, 1/60, F4.5, 38mm

ISO 400, 1/800, F8, 55mm

ISO 100, 1/125, F7.1, 18mm

Põhilised omadused:

Läätsede paigutus: 11 elementi 9 grupis
Minimaalne ava: F22-38
Lähim teravustamine: 28 cm
Filtri läbimõõt: 58 mm
Mõõtmed: 69 mm x 66.2 mm
Kaal: 190 g

Esmakordselt sai seda isendit näpitud 21 septembril, mil ta sai üldse Eestis olla vaid loetud päevad. Tänaseks on ta muidugi iidamast ja aadamast peegelkaamera, sest vahepeal on teised tootjad nii möndagi uut ja veelgi paremat valmis saanud. Aga 350D sai vähemalt selle isendi näol omale korraliku järglase.

Canon 400D Kit komplekt

Välimus:

Veidike edasiarendatud Canon 350D, millel on vahetatud infoekraan ja 2′ aknake 2.5′ ekraani vastu, kuhu kantakse kogu info pildistamisele eelnevalt ja ka pärast vaatamise. Paljud kiidavad seda kahe asja kokku surumise lahendust, paljud laidavad. Eks see tulene sellest, kuidas keegi on harjunud. Mina isiklikult eelistan ühte suuremat ekraani, kuna tundub, et tehnoloogia on arenenud piisavalt kaugele, et see ei möjuta väga palju aku kestvust fotoka kasutamise ajal ekraaniga. Nupud paiknevad loogiliselt ja nad pole ka liiga suured ega ka liiga tillukesed, et neid oleks ebamugav käsitleda. Selles suhtes on hea, et Canon on järginud oma loogikat detailide paigutamisel ja pole uue mudeliga rikkunud eelnevat. Korpuse materjalist vöiks niipalju öelda, et ta ei jäta köige kallimat muljet fotokast, samas ei ole ta ka liiga plastmassi kölaga, et jääks mulje, nagu see fotokas läheb käes lihtsalt katki.

Canon 400D kere

Kasutusmugavus:

Et kuidas sellega siis reaalselt pildistada on? Täitsa hea, kuigi see pole kellelegi vastuseks piisav. Olen saanud proovida rallidel nii kompaktkaameraid, seebikaid kui ka teiste tootjate peegelkaameraid. Neil köigil on just rallidel käimise seisukohast vöttes omad eelised ja omad miinused.

400D puhul meeldib ka see, et Canon vöttis odavama klassi fotokale kallima venna lahendusi üle, mille abil tegeleb fotokas nüüd ise sisse ja välja lülitades sensoreid raputades tolmutäpikeste eemaldamisega. Lisaks on juurde tekkinud fookuspunkte, mida teinekord käsitsi valides on mugav teha oluline mitte olulisest teravamaks.

Menüü osas vöib julgelt öelda, et ka seal pole loogika tootjal hetkekski kadunud. Kes oskab kasutada Canoni seebikarpevöi kompakte, saab hakkama ka 400D menüüdes liikumisega. Lisaks muidugi on peegelkaameral vöimalusi pildi kvaliteeti sättimiseks märksa rohkem kui odavamatel isenditel.

Kõrvalepõige ralliradadele fotokaga:

Seebikarbid üldiselt pole sobinud rallidel rohkemaks, kui tehnoparkides autode pildistamiseks. Üldiselt vöib ka seebikaga imeda möne hea pildi välja, kuid töenäosus on siiski üsna kesine.

Kompaktid saavad hakkama küll kiirete objektide pildistamisega, aga teinekord jääb puudu fookuseerimise ja pildistamise kiirusest. Sellest piisabki, et parim hetk konkreetselt maha magada.

Peegelkaamerad siin aga üllatavad. Nad on kiired ja kui rahakott kannatab, saab ka korraliku zoomobjektiivi soetada. See teeb veelgi paremaks pildistamise ohutus kauguses ja ei pea ka muretsema, et pildile jääb autost vaid täpp.

Pildistamine:

Tahame vöi ei taha, kuid ilma objektiivita ei tee peegelkaamerad mitte kui midagi. Canoni puhul on rööm teada, et nende fotokatele on lai valik objektiive vöimalik soetada. Ka vastavalt valikule ja soovile muutvad detailide hinnad suuremaks.

Saaremaa rallil kasutasin pildistamisel Canon EF-S 18-55mm f/3.5-5.6 kit objektiivi, mis on teada tuntud oma ‘kvaliteedi’ poolest (kahjuks just viimase puudumise osas). Pilti saab sellega teha, kuid vaadates internetis erinevaid ülevaateid, kus vörreldakse ühte ja teist objektiivi 400D kit objektiiviga, saab kiirelt selgeks, et selle tehtud pildid on ikkagi väga kesise kvaliteediga.

Aku kestvus pimedas saab kiiremini pöntsu, kui valges, kuna esimesel juhul kipub teinekord välk liiga vara töösse sekkuma, kuigi ometigi on looduslikku valgust täiesti piisavalt. Siiski vöin julgelt väita, et sisse ehitatud välk saab lähedaste objektide valgustamisega kenasti hakkama ja ei tapa ka akut. Kaugemad objektid vajavad siiski lisavalgust.

Tehtud piltide pöhjal vöib väita, et kit objektiiv teeb suhtkoht kvaliteetseid pilte, kuid tema valgustundlikkus on üsna kesine, et nii mönigi kord vajavad pildid kerget lisa teravustamist arvutis.

Pöhilised omadused:

Efektiivsed pikselid: 10,1 miljonit
Tundlikkus: Auto (100-400), manuaalne (ISO 100, 200, 400, 800, 1600)
Failiformaadid: JPEG (Exif 2.21), RAW, DCF, DPOF, Canon RAW 2 edition
Salvestusmeedium: CompactFlash Type I/II (Microdrive compatible)
Ühilduvad objektiivid: kõik EF ja EF-S bajonetiga objektiivid
Säriajad: 1/4000 – 30 sek, aegvõte
Vooluallikas: laetav liitiumaku NB-2LH, 1× CR2016 patarei kuupäeva ja seadistuste jaoks
Mõõtmed: 126,5 × 94,2 × 65 mm
Kaal: 510 g (patareide ja mälukaardita).

Fotoka ma soetasin Fotoluksis, kuna siiski ma arvan, et ka hindan ka suhtumist klienti ja ka fotoka saadavust momendil, mil ta jöudis eestisse. Canon 400D Kit komplekti eest maksin 13400 krooni ja vöin julgelt öelda, et olen soetatud komplektiga rahul. Objektiive jöuab alati tasapisi juurde osta vöi siis mönest objektiive müüvast poest kasutamiseks laenata.